Kui kõik inimesed käituks nagu mina täna, kas maailm oleks parem paik? Pingutasin hallollust, et teised maailma inimesed samamoodi käituma modelleerida. Kõik on ärrituvad, kavalad, lärmakad, ambitsioonikad, uudishimulikud, ropud, ettevõtlikud, sportlikud, vastuolulised, egoistlikud, pohhuistlikud, hoolivad. Hirmul, aga enesekindlad. Lõbusad, aga pessimismile kalduvad. Segaduses, aga otsusekindlad. Seltskondlikud, aga omades mõtetes. Mõtlikud, aga mõttetustega koormatud.
Seitse miljardit erkiveikolikku inimest sibas oma igapäevast leiba teenida ja seejuures mitte ühtegi jumalat. Jumal teenis neid, mitte vastupidi.
Nad kõik olid veendunud, et maailm toimib suurepäraselt ka siis, kui koguaeg saab pulli. Kõik ööd ja päevad, hommikud ja õhtud. Ükski töö ei jää tegemata lõõpimise ja lõkerdamiseta, samal ajal lärmates ning ebasobivaid kommentaare loopides, tundmata piinlikkust ja piire...