Elanud aastaid Amsterdamis, pöördub Asger koju, et jätta hüvasti sureva vanaemaga, perekonna jutuvestjaga, kes elab nüüd vaid neist värske õhu karpidest, mis iga nädal saabuvad kodukohast Bergenist. Nüüd peab Asger kokku korjama perekonnalugude niidiotsad ja võib-olla leidma ka varanduse, mis vanaema sõnul on maetud kuhugi aianurka.
Iseäralik varandusejaht viib meid muu hulgas Asgeri vanaisa, norrakast tüürimehepoja Askildi juurde, kellest saab esmalt salakaubavedaja ja hiljem kubistlik maalija, ning ingelliku, mootorrattal sõitva emaema juurde. Hiljem kohtame Askildi vanemat poega Nielsi, kes veedab suurema osa lapsepõlvest kapis kraanikausi all, kuni ta ebatavaliselt suured lontkõrvad püüavad kinni pentsiku minevikuhääle. Kusagil lugude pimeduses varitseb ka hirmus koerapea, mis on nii kaua takistanud Asgerit koju sõitmast.
Koerapea on kirglik ja soe suguvõsaromaan ning imetabane avastusreis ajas kolmekümnendatest tänapäevani.