Laidoner - väejuht
Kuidas hinnata kindral Johan Laidoneri tegevust Eesti Vabadussõjas? Milles seisnes Briti laevastiku, soome vabatahtlike ja vene valgekaartlaste toetuse tähtsus Vabadussõjas? Kas Eesti ülemjuhatus provotseeris teadlikult Landeswehri sõja? Kelle võitu soovis Laidoner Vene kodusõjas ja miks toetas ta 1919. aasta sügisel Loodearmeed, hoolimata Eesti poliitilise juhtkonna vastuseisust? Miks ja kuidas sekkusid Eesti sõjaväelased Loodearmee-sisesesse võimuvõitlusesse? Miks näitas 2. diviisi juhatus Vabadussõja ajal korduvalt üles allumatust ülemjuhataja käskudele? Raamatust leiab vastuse neile ja paljudele teistele küsimustele.
Raamat keskendub ülisuure allikalise baasi najal kindral Johan Laidoneri kui Eesti sõjalis-välispoliitilise strateegia kujundaja ja kõrgema operatiivjuhi tegevusele Vabadussõjas. Lisaks sellele, et raamat kujutab endast kõige olulisemat peatükki Laidoneri biograafiast, on tegu pika sammuga tänapäevase ajalooteaduse standarditele vastava Eesti Vabadussõja käsitluse poole. Raamatus leidub arvukalt seniavaldamata fakte, millest nii mõnestki pidas Teise maailmasõja eelne Eesti ajalookirjutus paremaks vaikida. Samuti lükatakse ümber rida seni käibetõdedeks peetud seisukohti. Üksikasjalikult käsitletakse Eesti sõjalis-poliitilise juhtkonna strateegilisi plaane ja sõjaliste operatsioonide läbiviimist ülemjuhatuse poolt. Samuti on antud pilt juhtimisest väekoondiste tasemel, Eesti väekoondiste ning väeosade formeerimisest, jõudude vahekorrast rinnetel, liitlasvägede ärakasutamisest jne.
Reigo Rosenthal on Tartu Ülikooli ajaloodoktorant. Varem on tema sulest ilmunud uurimus “Loodearmee”.
Raamat keskendub ülisuure allikalise baasi najal kindral Johan Laidoneri kui Eesti sõjalis-välispoliitilise strateegia kujundaja ja kõrgema operatiivjuhi tegevusele Vabadussõjas. Lisaks sellele, et raamat kujutab endast kõige olulisemat peatükki Laidoneri biograafiast, on tegu pika sammuga tänapäevase ajalooteaduse standarditele vastava Eesti Vabadussõja käsitluse poole. Raamatus leidub arvukalt seniavaldamata fakte, millest nii mõnestki pidas Teise maailmasõja eelne Eesti ajalookirjutus paremaks vaikida. Samuti lükatakse ümber rida seni käibetõdedeks peetud seisukohti. Üksikasjalikult käsitletakse Eesti sõjalis-poliitilise juhtkonna strateegilisi plaane ja sõjaliste operatsioonide läbiviimist ülemjuhatuse poolt. Samuti on antud pilt juhtimisest väekoondiste tasemel, Eesti väekoondiste ning väeosade formeerimisest, jõudude vahekorrast rinnetel, liitlasvägede ärakasutamisest jne.
Reigo Rosenthal on Tartu Ülikooli ajaloodoktorant. Varem on tema sulest ilmunud uurimus “Loodearmee”.
Распродано!
