Laine Peep oli raamatukoguhoidja, kellest sai legend! Mäletamist ja kohta meie kultuuriloos väärib Laine Peep (1932–2001) juba seetõttu, et tal õnnestus see, mis jäi J. K. S. Morgensternil ja Fr. Puksool ainult unistuseks: ta suutis olude kiuste valmis ehitada Tartu ülikooli uue raamatukogu.
Laine Peep oli väga hea jutustaja. Raamatu aluseks on aastail 1997–2000 lindistatud mälestused, ajakirjanduses ilmunud artiklid ning Laine Peebu sõprade, kolleegide ja konkurentide meenutused. Raamat pakub ka vaadet Tartu ellu aastail 1950–2001: juttu on tudengielust, meenutatakse vanu õppejõude ja raamatukogutöötajaid, välisreise ja rahvusvahelist suhtlust, erifondi, teadusraamatukogu arendamist ja muidugi ligi 20 aastat kestnud tööd uue raamatukoguhoone valmimisel. Nõukogudeaegse asjaajamise iseärasused tunduvad nüüd lausa uskumatud.
Laine Peepu mäletatakse targa, sihikindla ja kartmatu inimesena, kuid temast räägitakse ka kui konfliktsest, võimukast ja raske iseloomuga naisest.
Oma mainest oli ta vägagi teadlik, konfliktne käitumine oli tema enda valik. Laine Peep arutleb raamatus nii: „Tean psühholoogiast, et edasiminek on võimalik ainult läbi õigesti korraldatud ja lõpetatud konfliktide. See annabki võimaluse kuhugi välja jõuda. Konflikti mittekartmine, oma joone pidamine suhetes ülemustega. Vaidlesin alati vastu, kui oli vaja.”