2024. aasta kalendris esitleme villase tikandi näiteid ERMi kogudes olevatelt esemetelt: murumütsilt, kampsunilt, sukkadelt, voodi- ja sõidutekkidelt.
19. sajandi lõpupoole hakkas Eesti käsitöös ilmet võtma tikandibuum, kus motiividena kasutati enamasti lilli. Silmapaistvalt palju tehti sedalaadi tikandit läänepoolses Eestis, eriti Muhu saarel. Villasele alusele villase lõngaga madal- ja varspistes võrdlemisi pikkade pistetega tikituna sai sellest omapärane kohalik laad. Sellist tikkimist nimetati rahvapäraselt roosimiseks. Eeskuju ja ideid saadi nii mustritrükistelt kui ka ümbruses kasvavatelt lilledelt. Neis tikandeis saab eristada kohalikke maitseeelistusi - nii on võrreldes Muhu tikandiga Läänemaa vaipadel lilled väiksemate õitega ja nõtkemad. Läänemaa tikandeis näeme sageli ühe lõngavihi eri värvidega värvimisel saavutatud kirjut efekti. 19. sajandi lõpul sai Läänemaal nii rõivastuses kui ka vaipade põhjatoonina moevärviks erepunane, hiljem hakati eelistama musta. Muhulased kasutasid tikandi alustoonina tihti väga julgeid ja erksaid värve, millele veel eredamate lõngadega peale tikkisid.
Madalpistes tikitud vaipade naivistlik laad levis ka kaugemale, lillkirjalisi saani- ja vooditekke valmistati siin-seal mujalgi Eestis. Eesti Vabariigi algusaastatel loodi traditsioonilise rahvakunsti alusel ja art deco laadis modernne eesti stiil, mis sai väga populaarseks.
Värvirõõmsate villase lõngaga tikitud esemete kõrgperiood jääb 20. sajandi esimesse poolde.