“Tuvid nokkisid minu peost leiba, mu suust, mu südamest.
Silmad jätsid alles, et ma näeksin elu.”
Oma uues täiskasvanutele mõeldud luuleraamatus “lendab” kirjanik Heljo Mänd “tuvina” tagasi minevikku, et taas kohtuda inimestega, kes on 85 aasta jooksul jätnud sügava jälje tema mälestustesse ning mõjutanud tema isiksust ja loometeed. Ühes raamatus on kaks luulekogu ning lugemist saab alustada nii esi- kui ka tagakaanest.