Vett tunneb inimkond juba ammustest aegadest peale. Siiski on paradoksaalne, et tuntu on samaaegselt ka tundmatu. Vee struktuuri eripärad muudavad vee omadused unikaalseteks ja anomaalseteks. Vees on palju salapära ja mõistmatut. Kui poleks anomaalset vett, siis poleks ka Elu.
Vee struktuuri uurimine pakub uusi üllatusi. Sajandivahetuse aastakümnendil selgitati, et tavalises vees esineb veemolekulidest moodustunud erineva suuruse ja struktuuriga osakesi, sealhulgas 20-st vee molekulist tekkinud dodekaeedreid, 280-st vee molekulist moodustunud kerakujulisi ikosaeedreid ja lõpmatult palju erineva koostisega klastreid ning klatraate. Paljud vee omadused on ebaharilikud. Nüüdisajal tuntakse enam kui 40 anomaalset vee omadust, millest mõnigi ei tundu tõepärane, näiteks Mpemba efekt, mille kohaselt soe vesi jäätub kiiremini kui külm vesi. Ent ometi on see nii.

Emeriitprofessor Hergi Karik on enam kui veerand sajandit uurinud veega seonduvaid küsimusi ja esitab nüüd ulatusliku väliskirjanduse analüüsi põhjal koostatud huvitava ülevaate nüüdisaja uurimustest vee struktuuri, anomaalsete omaduste ja maailmas sensatsiooni põhjustanud hämmastavate omadustega imevete kohta. Ladus ja lihtne sõnastus teevad teadusprobleemid arusaadavaks ja mõistetavaks, juhtumid ning seigad avastustest, imevete ravitoimest ja rakendusaladest on köitvad.