Dominique-Vivant Denon (1747–1825) oli elukunstnikust õukondlane, diplomaat, joonistaja, kirjamees, Louvre’i muuseumi esimene direktor. Tema kirjandusliku pärandi pärliks on erootiline jutuke „Ei mingit homset“, mille keskmes on „nauding, mida ei sega tavakohaste protseduuride aeglus, tülin ja türannia“. Autori kaasaegne Honoré de Balzac on öelnud, et see lugu on „abielumeeste ülikool, poissmeestele aga suurepärane viimase sajandi kommete maal“.
Raamatu lõpus on kaks autori elu ja loomingut tutvustavat teksti: Anatole France’i „Parun Denon“ ja tõlkija Malle Talveti „Salanõunik ja tema kalliskivid“.