Lusti-Leenu lood hakkasid end vaikselt kirja panema juba mitu aastat
tagasi, kui autor nägi juhuslikult ajakirja Pilkaja, Rahvaluule Arhiivi
ja Eesti Kirjandusmuuseumi ühist üleskutset saata võistlusele tõestisündinud
naljakaid lugusid-pajatusi. Nii said tasapisi kirja uue pilgu
läbi nähtud vahvad meenutused oma elust. Siiani on need ilmunud
ajakirjas Pilkaja.
Üles kasvanud ja töötanud suure osa oma täiskasvanuelust nõukaajal,
meenutab Lusti-Leenu läbi huumoriprisma aegu, mil kogeti pereringis
peatselt saabuma pidanud kommunismi võlusid, kus elati
kasinate võimaluste piires ja tutvuste abil, kasvatati ise tomateidkurke,
võeti ka napsu ja lõbutseti, kuigi samas valitses suur puudus
kõigest vajaminevast.
Lõbusad vaheseigad, nähtud ja kuuldud lood endistest aegadest,
elamused kuuekümnendatest aastatest kuni tänapäevani – lapsepõlvest,
noorusajast, keskeast (ja veidi hilisemast!) –, see kõik annabki
kokku menuaarid ehk menukad memuaarid!
Ja vahvaid seiku nii nooruspõlvest kui ka hilisemast ajast on küllaga
– elu tuleb elada nalja ja rõõmuga, kinnitab autor naerulsui.