Pagulaseestlase Veli Kudrese autobiograafiline romaan räägib eesti noormeestest Vabadussõjas. Haaravad pildid nii lahinguist kui ka puhkehetkedest on läbi põimunud eetiliste probleemidega ning kõlama jääb igipõline küsimus, kas inimene on inimesele hunt või siiski sõber ja seltsimees. Palju ruumi on antud ka arvukatele tormilistele armusuhetele. Parimatel lehekülgedel saavutab autori kujutlusjõud maailma sõjakirjanduse tippudega võrreldava taseme.
Autor töötas näitlejana Vanemuises ja pärastpoole ametnikuna Lõuna-Eestis. Paguluses Saksamaal tegutses ta näitejuhi, näitleja ja kirjanikuna.