Kunagi arvasin, et kui sa langed väärale teele, siis pigem ühe üüratu vea või ehk kahetsusväärse õnnetuse läbi. Siis ei teadnud ma veel, et see võib sündida nii aegamööda, et sul ei tõmba kõhus õõnsaks ning sa ei saa kukkudes haiget. Seda ei tarvitse tähelegi panna. Olen avastanud, et elu kursimuutuseks on vaja vähemalt kaht, tavaliselt isegi kolme asja: libastud korra tõe teel, siis jälle ja siis veel korra, ja seal sa oledki, hetkega taibates, mis oli selle äkilise allakukkumise taga.