Erinumbri artiklid käsitlevad sõjajärgse eesti kirjanduse probleeme pagulaskirjanduse vaatepunktist. Numbrit raamistavad teoreetilised artiklid eksiilkirjandusest ja pagulase enesetunnetusest laiemalt (Tiina Ann Kirss, Edward Said), ent kaastööde põhiosa moodustavad eesti pagulaskirjanduse analüüsid, mis keskenduvad eriti Karl Ristikivi loomingule. Leiab ka käsitlusi Bernard Kangrost, samuti pagulaseesti kirjandusringkondades valitsenud suhtumisest Nõukogude Eesti kirjandusse ning kontaktidesse selle esindajatega, aga ka diasporaa-eestlaste enesekuvandist kolme põlvkonna lõikes.