Neli naljakat näitemängu on läbilõige Eesti ajaloost 200 aasta jooksul.
Esimene neist Se körrge Kochus toimub 1695. aasta
paiku, mil Eesti oli enne Põhjasõda Rootsi
Kuningriigi koosseisus. Kõik Rootsi sõjakohtus käsitletud
sündmused on tegelikult rohkem kui 310 aasta eest aset
leidnud.
Teine naljakas lavalugu Sõnni Mats – eestlasest mõisnik tugineb
Mats Erdelli / 1792 – 1847 /, Mulgimaa ühe vägevama talupoja, mitme
mõisa pandiomaniku kohta käivatele rahva seas säilinud legendidele ja
arhiivimaterjalidele. Igal juhul on sellelgi lool ajalooline taust. Tegemist on
Liivimaa esimese eestlasest mõisnikuga, kes sai juba 1816. aastal.Roobe mõisa
omanikuks. Sõnni Mats elas hiljem perega Patküla mõisas.
Kolmas näitemäng Alatskivi mäss põhineb samuti tegelikel sündmustel,
mis leidsid aset 1861. aastal Nolckenitele kuulunud Alatskivi ja Luunja
mõisates. Laksi Tõnise lugu on Eestis laialt tuntud, vähem teatakse leitnant
Villemsist, aardeleiu kaudu pururikkaks saanud Metsakivi Kaarlist ja Ninaküla
papist, kes mõisnike vastu vigureid välja mõtles ja rahva eest seisis. Mässu järel
lahkus Alatskivi mõisast Venemaale mitusada talupoega.
Neljas lugu on legendi järgi ühes mõisas aset leidnud ja selle tegevus
areneb 200 aastat esimesest näidendist hiljem. Loo nimi on Mis maksavad
need madalad majad! ja tegu on ehtsa külajandiga, mille teksti murdekeelt
võib vastavalt vajadusele paikkondlikult kohalikuks mugandada või vajadusel
ka kirjakeelseks muuta.
Harrastusteatritele ja näiteringidele võiks need neli janti olla täiendavaks
võimaluseks repertuaari mitmekesistamisel.