Armastus, mida tunneme vanemate, õdede-vendade või sugulaste vastu, on olemuselt samasugune, mida tunneme mõne idee, tõe, vabaduse, kogu elusa ja elutu looduse ning viimaks ka Jumala vastu. Ükski armastuse ilming pole parem ega halvem. Tõelisel armastusel ei ole kalduvust küsida, kellele või millele ta on suunatud, vaid ainult, kas ta on seotud südamest tuleva teoga, armastuse ees ei ole võrdsed mitte üksnes kõik inimesed, vaid ka kõik tegelikkuse ilmingud.
Selle raamatu peamises osas esitatakse kõik armastuse väljendusvõimaluste variandid Päikese ja Veenuse seose järgi. Samuti võib tundma õppida sõprade ja tuttavate armastusvõimet ning väljendusi.