Homerose "Odüsseias" on Penelopest, Odüsseuse naisest ja ilusa Trooja Helena nõbust, loodud ustava abielunaise arhetüüp. Odüsseus läheb Trooja sõtta ning jätab Penelope kahekümneks aastaks üksi. Vastikutest kuulujuttudest hoolimata suudab naine ühekorraga valitseda Ithaka kuningriiki, kasvatada väänikust poega ning tõrjuda eemale tülikaid kosilasi. Pärast üle elatud raskusi, võidetud koletisi ja võrgutatud jumalannasid naaseb Odüsseus, tapab kosilased ning millegipärast ka kaksteist teenijatüdrukut.
Margaret Atwood on iidsele loole kavala kaasaegse vindi peale kruvinud, andnud jutustaja rolli Penelopele ja tema kaheteistkümnele teenijannale, ning küsib: "Miks oli vaja teenijannad üles puua, ja mida Penelope tegelikult mõtles?" Mänguliselt, ent osavõtlikult ümber jutustatud lugu jääb kauaks meelde mõlkuma. Oma jutustaja- ja poeedivõimete poolest tuntud Atwood annab igivanale müsteeriumile vastust otsides Penelopele uue elu ja uue reaalsuse.
Margaret Atwood on kindlasti tuntuim ja kriitikute arvates ka parim kanada kirjanik, kelle rohkem kui 35 rahvusvaheliselt tunnustatud proosa- ja luuleteost ning kriitilist esseed on tõlgitud pea 40 keelde. Romaaniga "Pime palgamõrvar" võitis ta 2000. aastal Man Bookeri auhinna, millele on kandideerinud ka "Teenijanna lugu", "Kassisilm", "Alias Grace" ning "Orüks ja Ruik".
Torontos elav Atwood on Royal Society of Canada liige, pälvinud Norra Kuningriigi ordeni ja Prantsuse Chevalier dans l´Ordre des Arts et des Lettres. Ta on ka Ameerika Kunsti ja Teaduste Akadeemia auliige.