TLÜ Kirjastuselt ilmus Mihhail Lotmani raamatu "Pistriku talvekarje: Esseed Joseph Brodsky poeetikast ja surmast" uus trükk, mis on esimese väljaandega võrreldes kolmandiku võrra mahukam.
Luuletaja, esseist, draamakirjanik Joseph Brodsky (Jossif Aleksandrovitš Brodski, 1940–1996) jättis sügava jälje nii vene- kui ka inglisekeelsesse kirjandus- ja kultuurimaailma. Ta osales intensiivselt Ameerika ja eriti New Yorgi intellektuaalses elus ning suutis Susan Sontagi sõnul seda oluliselt muuta. Brodsky luulemaailma iseloomustab erakordne pinge ühelt poolt Erose ja Thanatose ning teiselt poolt Kleio ja Urania, st ruumi ja aja vahel. Kõik asjad, sündmused ja kujundid Brodsky luules asuvad selles jõuväljas.
Raamatus on käsitletud erinevates žanrites ja eri vaatenurkadest Brodsky poeetika tähtsamaid külgi. Esmatrükiga võrreldes on siin põhjalikumalt käsitletud mere ja eriti taeva teemat, samuti on lisatud essee Brodsky armastusloost ja tema armastusluulest.
"Joseph Brodsky lummavast, loitsulisest loomingust on mulle meelde sööbinud sugestiivsed read varajasest ballaadist „Künkad” (1962):
Смерть уже в каждом слове,
в стебле, обвившем жердь,
смерть в облизанной крови,
в каждой корове – смерть.
(Surm on juba igas sõnas, / kõrrerootsus, mis embab ritva, / surm on lakutud veres, / igas lehmas on surm.)
Kuid alles käesoleva raamatu põhjal tekkis ka aru saamine nende sõnade, selle painava surmateema tähendusest," rääkis Vikerkaare peatoimetaja, kirjandusteadlane Märt Väljataga. "Maailmakuulsusele ja osalisele kakskeelsusele vaatamata ei rända Brodsky looming just kergesti üle keele piiride. Seda rõõmustavam on, et tal on Mihhail Lotmani näol olemas niivõrd kaasakiskuv eestikeelne tõlgendaja," lisas Väljataga.
Mihhail Lotman (snd 1952) on Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi professor ja Tartu Ülikooli semiootika osakonna vanemteadur, tema peamised uurimisvaldkonnad on semiootika, poeetika, retoorika ja vene kirjandus.
Raamat ilmus Tallinna Ülikooli Kirjastuse sarjas Bibliotheca Controversiarum.