Almustafa, väljavalitu ja armastatu päikesetõus oma elupäevil, oli kaksteist aastat Orfaleesi linnas oodanud oma laeva, mis pidi naasma ja ta tagasi sünnisaarele viima.
Ja kaheteistkümnendal aastal Ielooli, lõikuskuu seitsmendal päeval, tõusis ta linnamüüritagusele mäele ja vaatas merele – ning silmaski udus lähenevat laeva.