Läbi kardinate, läbi akna, üle õue, läbi teise akna paistab vanamees. Tema nägu on rahunenud liikumatuks. Aga ikkagi liigub seal midagi. Kas olete näinud õpetlikus telesaates joonistatud maailmakaarti, täis kaarduvaid mäeahelikke ja tardunud merelaineid? Äkki ilmub sinna punktiirjoon ja sellele vapralt seilama pisike joonistatud purjekas. Vanamees vaatab ja ei vaata. Tema tähelepanu kord hoovab lainena meile näkku, kord kaob. Niiviisi hoiavad meil silma peal seinad, puud, praetud munad taldrikul. Katsuge olla nendeta!