Riigiraamatukogu haruldused

0 из 5
Оценить
Товар распродан!
Raamatusari Eesti Rahvusraamatukogu varamu tutvustab meie kultuurilugu ning annab kõigile võimaluse kogeda ühise vaimse pärandi rikkust.

Eesti Rahvusraamatukogu eelkäija Eesti Vabariigi Riigiraamatukogu asutati 21. detsembril 1918. aastal, et toetada noore riigi juhtivate ja seadusandlike institutsioonide tegevust. Riigiraamatukogu võttis üle Eestimaa Kubermanguvalitsuse raamatuvara, mis koosnes u. 2000 trükisest ja sisaldas peamiselt venekeelset õiguskirjandust. Edaspidi koguti lisaks õigusteadusele poliitilise, ajaloolise, majandusliku jmt. sisuga valdavalt eesti-ja saksakeelset kirjandust. Võõrkeelse kirjanduse osas oli palju abi EV saatkondadest. Ostudeks oli soodne aeg: Eestis oli palju peremeheta hinnalisi raamatukogusid ja väärtuslikke teoseid sai Venemaalt saabunuilt odavalt osta. Teine kõrgaeg raamatuturul oli aastail 1939-1940, kui ühiskondlikud muutused sundisid inimesi Eestist lahkuma ning baltisakslased annetasid Riigiraamatukogule 6500 köidet. 1940. aastaks oli trükiseid 60 000 ringis.

Harulduste kogumine ei olnud Riigiraamatukogu eesmärk, kuid aastail 1918-1940 sugenes siia 500-600 raamatust koosnev huvitav kogu. Vanim lossikogu raamat on 1559. aastal Lyonis ilmunud Cicero „Kõnemehest”. Siin leidub ka vanimat eesti õiguskirjandust, eestkeelse Piibli esitrükk ning kaks esimest osa aastail 1711-1717 Londonis ilmunud rikkalikult ilmunud illustreeritud „Geograafiaatlasest” ( Atlas geographus), mis kunagi kuulusid Isaac Newtoni ( 1643-1727) raamatukokku.

Käesolev on sarja kolmas raamat, mis kirjeldab valikut endise Riigiraamatukogu haruldustest, mida säilitatakse Eesti Rahvusraamatukogus. Sarjas on varem tutvustatud aastail 1781-1940 välja antud eestikeelseid kokaraamatuid ning 1900-1940 loodud eesti vabagraafikat.
Товар распродан!