Voldemar Kurese päevaraamatute teine köide algab aastaga 1951. Raamat kajastab eesti pagulaskonna aastaid 1950-ndate esimesel poolel, nähtuna Stockholmist. Köide käsitleb aega, mil "raudne eesriie" kodumaa ja läänemaailma vahel polnud lõdvenenud, mil inimsuhted äärmiselt pingestatud.