1920. aastal sündinud Rinaldo Nurm kirjeldab raamatu esimeses osas lapsepõlve ja kooliaega Jõhvis ja Narvas. Ta oli usin ja lahtise peaga koolipoiss, kelle gümnaasiumi lõpetamise aeg jäi Eestile saatuslikku 1940. aastasse.

Teine osa räägib sellest, kuidas ta perekonna küüditamise hirmus astus 1941. aasta juulis punaväkke, sattus aga hoopis tööpataljoni, kus viibis „elu ja surma piiril”, kuni pääses 1942. aasta veebruaris Eesti Laskurkorpusesse.
Kolmandas osas kirjeldab autor põhjalikult oma sõjateed 7. Eesti Laskurdiviisi koosseisus. Lahinguristsed sai Nurm Velikije-Lukis, osales lahingutes Eestimaa pinnal ja sõja lõpus Kuramaal. Raamatu viimases osas meenutab Nurm mitmeid markantseid seiku ja inimtüüpe, keda kohtas töötades erinevates ettevõtetes ja ametites raamatupidajast tööliseni ning kokkupuudetest KGB-ga ajal, mil teenis ordineeritud vaimulikuna.