Tšingis-khaan – üks maailma suurima impeeriumi loojatest – on üks ajaloo surematuid kangelasi. Kesk-Aasias kasutatakse tema nime laste hirmutamiseks, Hiinas kummardatakse teda kui dünastia asutajat, Mongoolias nimetatakse teda kogu rahva isaks, Ameerikas hääletas ajakiri Time ta eelmise aastatuhande tähtsaimaks isikuks. Kuid mida me teame sellest mehest tegelikult? Kuidas suutis harimatu ja kirjaoskamatu nomaad saavutada sellise koha maailmapoliitikas, et tema mõju on tunda veel 800 aastat hiljem?
Lugu sellest, kuidas Tšingis-khaan ühendas lõhenenud mongoli rahva ning asus valitsema impeeriumi, mis ulatus Hiinast idas kuni Poolani läänes, on kui imeline eepos, millest koorub välja ainulaadse sõdalase silmatorkav geniaalsus ja rabav julmus. John Mani põhjalik teos avab lugeja ees valitseja värvikireva ja vähetuntud eluloo, mis on rikastatud autori isiklike kogemustega reisidest tänapäeva Hiinasse ja Mongooliasse. Esimese kirjanikuna käis Man uurimas orgu, kus Khaan oletatavasti suri; ühena vähestest lääne inimestest ronis ta püha mäe tippu, kus tõenäoliselt puhkab Khaani põrm.
Tšingis-khaan elab edasi: legendides ja rituaalides.