Rahulik Eesti aeg möödub romaanis otsekui linnutiivul. Arukal ja Oldrel ei avaldanud ka Teise maailmasõja esimesed päevad mingit erilist mõju. Siin tehti oma igapäevast tööd, püüti kala, õsuti vilja, tunti rõõmu heast kartulisaagist. Alles siis, kui ajalehtedes ilmusid ennustused sõja pikemast kestvusest, ruttasid talumehed linna varuma soola, petrooli, tuletikke ja tallanahka. Lõbus pillerkaaritamine linnas lõppes nagu lõigatult.