Aleksei Turovski lugemissoovitused!

Aleksei Turovski on Eesti zooloog, etoloog ja zoosemiootik, kes on pikka aega töötanud Tallinna Loomaaias ning tegutsenud ka teadlase ja õppejõuna. Ta on tuntud loomade käitumise selgitajana ja teaduse populariseerijana, kelle kaasahaaravad loengud ja esinemised on teinud temast ühe Eesti armastatuma looduse tutvustaja. Aleksei Turovski sulest on ilmunud mitmeid loomariiki ja loodust avavaid raamatuid. Uurisime temalt, millist lektuuri ise aga hindab ja teistelegi soovitaks.

Suurele lugejaskonnale konkreetseid raamatuid lugemist soovitada on minu jaoks keeruline, kuna kõik inimesed on ju niivõrd erinevad - igaüks on isiksus, oma huvide, lugejakogemuse, harjumuste ja eelistustega. Kui mulle oleks lähteülesandeks soovitada lugeda midagi loomade käitumise valdkonnast või heaks näiteks antiikaja mütoloogiast, oleks see hoopis midagi muud. Kuid nii üldises plaanis soovitada saan ma puht-isiklikult. Nimelt, ma kindlasti ei paku mingisugust pingerida, sest see tohutu hulk autoritöid on tohutu mitmekesine maailm, mida hinnata ma ka parima tahtmise juures ei oskaks, kui ma ka selleks mingit otstarvet näeks. Siin on niisiis hulk raamatuid, mis on mulle isiklikult väga kallid. Saan siin mainida väga erinevaid kirjatükke erinevatest valdkondadest.

Minu jaoks lemmikraamat on minu elukaaslane. Igat autorit, igat lemmikut, ma olen lugenud kordi ja kordi ja kavatsen samamoodi ka jätkata. Minu jaoks on lemmikraamatu taaskülastamine kõige loomulikum kohtumine. Sest mina ju muutun ajas ja seda ka lugejana. Minu väärtused ja baashoiakud jäävad küll samaks, kuid nende värvingud, toonid, perspektiivid, muutuvad. Ja nii huvitav on oma lemmikuid taaskülastades nende kangelaste ja süžeeliste käikude suhtes neid erinevusi otsida.

• Seal, kus talvituvad suitsupääsukesed, Rein Kuresoo. See on suurepärase zooloogi, loomade käitumise ökoloogia jm aspektide suur tundja. Ta kirjeldab täiesti konkreetseid kohtumisi konkreetsete liikidega nende elupaikades nimelt Aafrikas. Raamat on suurepäraselt illustreeritud ja hea keelepildiga. Seda on kerge ja mõnus lugeda ühtaegu nii spetsialistidele kui kindlasti ka üldlugejale loomadest.
• Stepihunt aga ka veel üks vaimustav Herman Hesse teos Narcissus ja Goldmund. Stepihunt on lausa eepiline kultusklassika, mis räägib ühe väärika, targa ja haritud inimese rännakutest oma hingemaailma ja sellest, kuidas see maailm on teiste inimeste hingemaailmadega vastastikuses toimimises. Narcissus ja Goldmund on aga raamat kahest diametraalse iseloomu ja huvidega sõbrast, kelle elukäigud on olnud lausa kummastavalt vastupidised.
• Meister ja Margarita. Mihhail Bulgakov. Epohhaalne raamat, mida lugesin esimest korda TÜ tudengina 1960ndate lõpus. Tegu oli veel väljatrükiga (bootleg), kuna ametlikult polnud see raamat välja antud - ideoloogiliselt mittesobiv. Esimesest lugemisest saadik olin lummatud ja kiindusin nii tegelastesse, kui omapärasesse ja kaunisse keelekasutusse (vene k), mille poolest Bulgakov on tuntud omapärase ja silmapaistva kirjanikuna. Ootamatu leidlikkus kumab vastu ka süžeeliselt – koosneb raamat sisuliselt ju teosest teose sees, ning selle fiktiivse teose on kirjutanud raamatu peategelane, Meister ise. Romaan on nii muljetavaldav, et Venemaa nii mõnigi haritlane on toest nimetanud Mihhaili evangeeliumiks.
• Niinimetatud kurjus. Konrad Lorenz. See eestikeelne pealkiri on täpne koopia originaalist. Ingliskeelse tõlke pealkiri on "On aggression" ehk "agressiivsusest", mis võtab üldiselt hästi kokku selle suurepärase teose peatemaatika. Raamat pärineb bioloogia Nobeli laureaadi, etoloogia ühe isa Konrad Lorenzi sulest ja selles on agressioon, ägesus, antagonism võetud psühholoogilises, filosoofilises, bioloogilises ja üldkulturoloogilises plaanis uurimuse alla. Raamat on häst loetav ja pakub kindlasti tänaseni suurt huvi kõikidele, kes soovivad paremini mõista nii inimloomust kui selle loomseid aga ka antropoloogilisi lätteid.
• Death in Venice (Surm Veneetsias). Thomas Mann. Kuigi minu absoluutseks Manni lemmikuks on Doktor Faustus, tasub kindlasti lugeda ka tema Surm Veneetsias, mis Apollos on saadaval ingliskeelsena. See raamat, nagu ka Stepihunt, räägib loo ühe väärika, andeka ja eduka loovisiksuse hinge monumentaalsetest seiklustest Veneetsias. Kuid teist moodi – Manni kirjatükk võtab oma vormilt pigem lüürilis seksuaalkultuurne plaani. Ka üks uuem Manni tööde ingliskeelne kogumik on Apollos saadaval, mis sisaldab kolme tema väga tuntud novelli. See on Love and Enchantment: Three Stories. Nende seast ühes, "Tonio Krögeris", kajastub Manni baashoiak loomingulisusesse ja loovisiksustesse. "Mario ja Võlur" omakorda, on novell fašismist ja selle poolest on see kooskõlas Manni suurepärase hilise romaaniga Doktor Faustus, mis on ka eesti keelde L. Priimägi poolt tõlgitud.
• Pöidlaküüdi reisijuht galaktikas. Douglas Adams. Inglise huumori ulmežanri kvintessents. Ma armastan inglise huumorit aga ka head ulmet ja Adamsi triloogia (peale pöidlaküüdi veel Universumi lõpu restoran ja Elu, Universum ja kõik) on just seda – tõesti mitmekülgse ja vaimustava huumoriga kirjutatud satiiriline ulmeteos, mis paneb lisaks pidevale naerutamisele aga lugeja ikkagi väga tõsiselt mõtlema ka 20-21. sajandi vahetuse elu alustest ja zeitgeistist.
• Lõpetuseks, elu aeg, lapsepõlvest saati, loen ja imetlen ma muinasjutte ja fantaasiakirjandust (lemmikute seas on nt Ursula K. Leguin, muidugi kõik Tolkieni sulest, J.K. Rowling, Ray Bradbury jt). Kuid Eesti "muinaskirjandusest" on mind lapsepõlvest saati paelunud raamat Eesti rahva ennemuistsed jutud, F.R. Kreutzwaldi kogumik Eesti muinasjutte. Eriti, muide, Günther Reindorffi šedööverlike illustratsioonidega versioonis. "Õnneliku raamatu tunnuseks on, et ta on kapsaks loetud." -Arvo Valton