Kunstinäitus kivitrükitehnikas “Kivilt paberile”

Ootame kõiki huvilisi Rocca al Mare kaubanduskeskuse Apollo raamatukauplusesse kunstinäitusele kivitrükitehnikas “Kivilt paberile”.

Näitusel on esindatud Jüri Arraku, Jaak Visnapi ja Kadri Alesmaa teosed.

Samuti on kõigil kunstihuvilistel võimalus näitusel olevaid töid endale soetada. Teoseid saab osta Rocca al Mare Apollo raamatukauplusest või e-poest klikates SIIA.


Kolme sellel näitusel esindatud kunstnikku seob ühine graafikatehnika, mille nimeks litograafia e kivitrükk ja selle tehnoloogial on vanust rohkem kui 200 aastat. Käsitsi kividele joonistatud ja siis paberile trükitud litograafiatehnikas loodud pildid on kunstnike täiesti uus looming.
Näitusel on väljas graafilised originaalteosed, mis on trükitud 2020-21 aastal.
Kolm kunstnikku annavad hea ülevaate, millistes suundumustes tegutsetakse, milline on nende sõnum maailmale.

Jüri Arrak on oma poole sajandi pikkuse kunstiloominguga jätnud jälje väga paljude inimeste meeltesse. Arraku loodud esimesed maivid (nii nimetab kunstnik oma loodud tegelasi) pärinevad juba seitsmekümnendatest aastatest ja on saanud oluliseks sümboliks, läbivalt äratuntavaks motiiviks Arraku loomingus.
Jüri Arrak on sel, 2021. aastal, tähistamas 85. juubeliaastat, on jätkuvalt loomingulises tippvormis ja loob pidevalt uut loomingut.

Jaak Visnap
Kunstnik Jaak Visnap on selles väljapanekus esindatud mitmete teemadega, mis kõik on tema loomingus võrdselt esindatud. Üldistatuna on Visnapi loomingus esindatud põhiliste teemadena UFOd ehk maavälised lendavad objektid, süda, mis esindab Visnapi loomingus triksteri rolli. Tuvid kannavad religioosset loomingulist suundumust, naised on tema loomingus objektistatud olendid.
Jaak Visnap on ennast kultuurilukku jäädvustanud kunstnikuna, kuid lisaks sellele on tema käe all on teostatud oma kunsti paljud kunstnikud.

Kadri Alesmaa
Kadri Alesmaa teostel on kujutatud autopeeglit, see on üsna sage kujund Alesmaa loomingus. Peeglis olev tekst ütleb, et objektid on lähemal kui need tunduvad olevat. Tehnika arenedes oleme liikumas tehisintellekti ulatuslikuma rakendamise suunas, kuid inimene on oma olemuselt endine ja soovib vallutada uusi territooriume ja kaitsta olemasolevaid.
Autopeeglist paistev kujutis ei ole reaalne hetk, see on omamoodi tulevik minevikus, mida saab tõlgendada oleviku reaalsusena, seega saame endalt vaatjana küsida, et kummal pool peeglit me hetkel oleme.