Olav Osolini lugemissoovitused!

Olav Osolin on Eesti tuntud reklaamitegija, ajakirjanik, kirjanik ja meelelahutaja, kellel on seljataga aastakümnete pikkune mitmekülgne karjäär. Viimastel aastatel on ta tuntust kogunud ka menuka kirjanikuna. Tema sulest on ilmunud teiste seas „Minu esimene elu“ ning romaanid „Kus lendab part“, „Part lendab edasi“ ja „Part lendab poliitikasse“. Nüüd jagab Osolin Apollo lugejatega oma isiklikke põnevamaid raamatusoovitusi.

Minu lugemised on käinud ajaga sammu. Lapsepõlves olid meil kodus kõik seinad raamatuid täis, aga viimastel aastatel olen suure hulga neist ära kinkinud või hoiuraamatukogusse viinud, sest nüüd olen hakanud raamatuid arvutis lugema või telefonist kuulama. Minu lemmikud on valdavalt tuntud isikute elulood ja memuaarid, sest hiiglama põnev on uurida, kuidas talendikad inimesed on kujunenud, kuidas nad mõtlevad ning mil moel nad on jõudnud sinnamaani, et nüüd tahan mina siin kauges ja väikses Eestis nende elu kohta kõike teada saada. Pistan listi mõned autorid ja nimed.

1) Muusikaga seotud inimeste memuaare on ilmunud tohutu laviin ning osa neist on väga põnevad. Võtame või Tony Kingi raamatu „The Tastemaker: My Life with the Legends and Geniuses of Rock Music“ (2023). Tony meenutab oma koostööd The Beatlesi, The Rolling Stonesi, Elton Johni jt suurte staaridega ning ka sellest, kuidas ta oli tunnistajaks oma sõbra Freddie Mercury viimastele päevadele. Elton John on öelnud, et see on vaimustav raamat geniaalselt inimeselt!

2) Ozzy Osbourne’ist on ilmunud mitmeid raamatuid, sh ka eesti keeles. Ülimalt lõbus „Mina olen Ozzy“ on tänaseks läbi müüdud, aga lahe lugemine on ka tänavu ilmunud „Viimane riitus (2026)“, mis pajatab kuulsa rokkari elu viimasest vaatusest.

3)Muusikute elulugudest on veel mulle meeldinud Bruce Dickinsoni „Mida see nupp teeb?“, mis on küll eestikeelsena otsa saanud, aga sama vahva on ka Dave Grohli „The Storyteller: Tales of Life and Music“ (2022), milles trummar pajatab nii Nirvanast kui ka oma hilisematest tegemistest, nii muusiku kui ka kolme tütre hoolitseva isana.

4) Neile, kes tunnevad huvi kodumaise disaini vastu, soovitan soojalt Kalle Toompere raamatut „Logo“ (2025), millest avastate, et see kunstnik on joonistanud enam-vähem kõik kodumaised kaubamärgid. Mullu pani ta oma hiilgava karjääri kõvade kaante vahele ja tegi seda nii stiilselt, et „Logo“ arvati 2025. aasta kauneimate raamatute hulka.

5) Ajalugu on mulle alati huvi pakkunud, seda nii filmide kui ka raamatute näol. Üks huvitav ülevaade, mis mulle viimasel ajal näppu sattus on Anne Ruussaare koostatud „Vajadusest võrsunud. Eesti tööstusettevõtete sünnilood.“ (2025). Autor annab rikkalikult illustreeritud ülevaate nii kodumaise tööstuse kuulsusrikastest edulugudest kui ka nukratest hääbumistest, mille järel hakkasin ma maamaja pööningult leitud vanu pudeleid vaatama sootuks teise pilguga.

Ja lõppu ka üks tulevikusoovitus. Järgmise võtan ilmsesti ette F1 Red Bull Racingu tiimist minema puksitud Christian Horneri memuaarid „Drive: A Memoir of Speed“ (2026) mis ilmuvad oktoobri lõpul. Eks minagi tahan teada saada, kuidas nooruke Chris tõstis 1 naela eest ostetud tiimi vormelimaailma tippu, võites Sebastian Vetteli ja Max Verstappiniga 8 MM-tiitlit ning kuidas ta suutis ära sebida kõige seksikama pipratüdruku Geri Halliwelli, kes on nüüd proua Halliwell-Horner. Teise legendaarse tiimipealiku Guenter Steineri memuaarid „Surviving to Drive“ (2023) olid päris pöörased ning ma olen kindel, et Horner ei jää oma seiklustega talle alla.