24. veebruaril Tallinnas kuulutas Eestimaa Päästekomitee välja iseseisvusmanifesti. Praegu tähistatakse iga aasta 24. veebruaril Eesti Vabariigi aastapäeva.

Esimest korda luges manifesti avalikult ette Maanõukogu saadik Hugo Kuusner 23. veebruari õhtul kell 20 Pärnus Endla teatri rõdult. 24. veebruari pärastlõunal loeti see ette Viljandis (lugeja oli linnapea Gustav Talts) ning 25. veebruari keskpäeval Tallinnas (Ajutise Valitsuse peaminister Konstantin Päts) ja Paides (4. Eesti polgu pataljoniülem Jaan Maide). Manifesti trükiti ja levitati Pärnus, Paides ja Tallinnas, lisaks avaldati selle tekst 25. veebruaril Päevalehes ja 26. veebruaril Petrogradis ilmunud ajalehes Eesti.

Sel aastal saab meie riik juba 96. aastaseks. Eesti sünnipäeva puhul soovitame kõigil tutvuda Eesti ajalugu ja kultuuri puudutavate raamatute, filmide ja mängudega SIIN!

Eestist:

Esiajalugu

Esimesed inimesed liikusid Eestisse kagu poolt. Arheoloogilistel andmetel jõudsid nad Eestisse pärast jääaja lõppu umbes 11 000 aasta eest, sellest ajast on teada Pulli asulakoht Pärnu lähedalt. Veidi hilisem on Kunda Lammasmäel olnud asulapaik, mille järgi varaseimat inimasustust on nimetatud Kunda kultuuriks. Umbes samasse aega paigutatakse ka Reiu asulakoht. Eestlased on Euroopa rahvaste seas üks kõige kauem oma praegusel asualal elanud rahvaid.

Eesti nimi (etnonüümina) esineb Pytheasel (320 eKr), tema reisikirjeldus Läänemerelt teatab rahvast nimega Ostiatoi. Diodorusel (20 eKr) esineb see nimekuju Aestyi. Eesti nime (taas etnonüümina) seostatakse kõige sagedamini Rooma ajaloolase Tacitusega, kes oma raamatus "Germania" (umbes 98. aastal) kirjeldas Sueebide mere taga elavat hõimu, keda ta nimetas Aestiorum gentes. anadel kaartidel esinevad nimekujud Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia või lihtsalt Esten ("eestlased").

19. sajandini nimetasid eestlased ise end maarahvaks ja oma keelt maakeeleks. Eestlaste hulgas juurutas nime Eesti Johann Voldemar Jannsen.

Sümbolid ja tähised:

Eesti riigilipu värvid on sinine, must ja valge. Need esindavad taevast, mulda ning eestlaste püüdlemist õnne ja valguse poole. Esimese sinimustvalge lipp õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. 1918. aastal pärast Eesti Vabariigi loomist sai Eesti rahvuslipp ka riigilipuks. Kogu järgneva ajaloo vältel on sinine, must ja valge olnud Eesti rahvusvärvideks (näiteks Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas).

Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suure vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Riigivapp kinnitati 1925. aastal.

Eesti rahvuslill on rukkilill.

Eesti rahvuslind on suitsupääsuke.

Eesti rahvuskivi on paas.

Eesti rahvuskala on räim.

Eesti Vabariigi riigihümn on "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". See võeti ametlikult kasutusele pärast Vabadussõja lõppu 1920. aastal. Laulu esmaesitus toimus 1869. aastal Tartus I üldlaulupeol. Laulu viisi autor on Fredrik Pacius ja eestikeelsete sõnade autor Johann Voldemar Jannsen.

Andmed Wikipediast.