Vaikijate hääled 3
Raamat vanuselisest tõrjumisest
Автор
Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi MTÜ
Товар распродан!
Поделиться
Raamat on suunatud…
• tööotsijatele 50+
• tööandjatele
• poliitikate väljatöötajatele
Kogu maailm teeb läbi suuri demograafilisi muutusi , sündimus langeb, eluiga pikeneb ja vanemaealiste osakaal järjepidevalt kasvab. Paljud riigid panustavad juba praegu vanemaealistele ja leevendavad sel kombel süvenevat töökäte nappust ja survet sotsiaalsüsteemidele.
Paraku ei ole 50+ vanusesse jõudnud inimesel Eestis lihtne tööd leida. Ta tajub, vanussurvet (ühiskonna negatiivset suhtumist), sest on jõudnud vanuserühma, keda ei hinnata enam töövõimeliseks ja väärtuslikuks, kellesse ei peeta vajalikuks investeerida (näiteks täiendhariduse näol), kelle jaoks on karjäärivõimalused tööl lõppenud.
Raamatus on ehedad intervjuud vanemaealiste töötutega , mis avavad 50+ põlvkonna tõrjutuse tagamaad tööturult, aga ka ühiskonnast tervikuna, pakkudes samas kasulikke lahendusi ja näpunäiteid töö leidmiseks. Raamatus nõustavad 50-nda eluaasta piiri ületanud töötuid 14 Eesti oma valdkonna tippspetsialisti. Lisaks on raamatus valik artikleid oma ala tunnustatud teadlastelt nii Eestis kui mujal maailmas, kes analüüsivad rahvastiku vananemise ja 50+ tööhõive probleeme.
Raamat on jätkuks kogumikele “Vaikijate hääled 1” ja “Vaikijate hääled 2”, mis rääkisid naistevastasest vägivallast ja naiste seksuaalsest ärakasutamisest – naistega kaubitsemisest ja prostitutsioonist. Kõik kolm raamatut on sarnased nii oma ülesehituselt kui probleemiasetuselt.
Raamatus „Vaikijate Hääled 3“ otsime koos oma valdkonna tipp-spetsialistiga vastuseid järgmistele küsimustele:
1. Kas Eesti tööturul on kohta 50ndates aastates, kõrgharidusega, kogenud spetsialisti jaoks? (Meelis Paavel, Töötukassa juhatuse esimees)
2. Kas Eestis peetakse 50+ põlvkonda nn ”second hand” inimesteks? (Voldemar Kolga, Tallinna Ülikooli dotsent)
3. Kui vanusegrupp 50+ on sedavõrd heal järjel, et nende käes on ca 2/3 kõikidest hoiustest, siis milliseid tooteid on pankadel neile pakkuda? (Ulla Ilisson, Swedbanki juhatuse liige, jaepanganduse divisjoni juht)
4. Mille poolest erineb rock’n’rolli ja seksrevolutsiooni põlvkond tüüpilisest sukavarrastega memme kuvandist? (Barbi Pilvre, Tallinna Ülikooli Kommunikatsiooni Instituudi dotsent)
5. Kas vanemaealised võiksid omandada tavaülikoolis koos noortega uut eriala või piisab neile nn „kolmanda nooruse ülikooli“ hobiharidusest? (Tatjana Maiorova, EV Koolituse juhataja)
6. Kes keda tegelikult materiaalselt toetavad, kas noored oma (vana)vanemaid või vastupidi ja kes on nn sandwich`i põlvkond? (Sirlis Sõmer-Kull, EV Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja)
7. Kas lähikümnenditel on oodata teaduslikku läbimurret hüppelise eluea pikenemise suunal? (Kai Saks, Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsiooni juhataja)
8. Kas tulevikus hakkavad meelelahutuses ja modellinduses tooni andma üha vanemad põlvkonnad? (Katrin Karisma-Krumm, Euroopa aasta 2012 hea tahte saadik)
9. Milline saab olema Eesti ühiskond aastal 2020, kui vastavalt prognoosidele moodustab 65+ põlvkond neljandiku elanikkonnast? (Agu Laius, Kodanikuühiskonna sihtkapitali juhataja)
10. Kas pensionäridest valijaid huvitab rohkem 5 eurot pensionilisa või hoopis, millises ühiskonnas hakkavad elama nende lapselapsed? (Siim Kallas, Euroopa Komisjoni asepresident)
• tööotsijatele 50+
• tööandjatele
• poliitikate väljatöötajatele
Kogu maailm teeb läbi suuri demograafilisi muutusi , sündimus langeb, eluiga pikeneb ja vanemaealiste osakaal järjepidevalt kasvab. Paljud riigid panustavad juba praegu vanemaealistele ja leevendavad sel kombel süvenevat töökäte nappust ja survet sotsiaalsüsteemidele.
Paraku ei ole 50+ vanusesse jõudnud inimesel Eestis lihtne tööd leida. Ta tajub, vanussurvet (ühiskonna negatiivset suhtumist), sest on jõudnud vanuserühma, keda ei hinnata enam töövõimeliseks ja väärtuslikuks, kellesse ei peeta vajalikuks investeerida (näiteks täiendhariduse näol), kelle jaoks on karjäärivõimalused tööl lõppenud.
Raamatus on ehedad intervjuud vanemaealiste töötutega , mis avavad 50+ põlvkonna tõrjutuse tagamaad tööturult, aga ka ühiskonnast tervikuna, pakkudes samas kasulikke lahendusi ja näpunäiteid töö leidmiseks. Raamatus nõustavad 50-nda eluaasta piiri ületanud töötuid 14 Eesti oma valdkonna tippspetsialisti. Lisaks on raamatus valik artikleid oma ala tunnustatud teadlastelt nii Eestis kui mujal maailmas, kes analüüsivad rahvastiku vananemise ja 50+ tööhõive probleeme.
Raamat on jätkuks kogumikele “Vaikijate hääled 1” ja “Vaikijate hääled 2”, mis rääkisid naistevastasest vägivallast ja naiste seksuaalsest ärakasutamisest – naistega kaubitsemisest ja prostitutsioonist. Kõik kolm raamatut on sarnased nii oma ülesehituselt kui probleemiasetuselt.
Raamatus „Vaikijate Hääled 3“ otsime koos oma valdkonna tipp-spetsialistiga vastuseid järgmistele küsimustele:
1. Kas Eesti tööturul on kohta 50ndates aastates, kõrgharidusega, kogenud spetsialisti jaoks? (Meelis Paavel, Töötukassa juhatuse esimees)
2. Kas Eestis peetakse 50+ põlvkonda nn ”second hand” inimesteks? (Voldemar Kolga, Tallinna Ülikooli dotsent)
3. Kui vanusegrupp 50+ on sedavõrd heal järjel, et nende käes on ca 2/3 kõikidest hoiustest, siis milliseid tooteid on pankadel neile pakkuda? (Ulla Ilisson, Swedbanki juhatuse liige, jaepanganduse divisjoni juht)
4. Mille poolest erineb rock’n’rolli ja seksrevolutsiooni põlvkond tüüpilisest sukavarrastega memme kuvandist? (Barbi Pilvre, Tallinna Ülikooli Kommunikatsiooni Instituudi dotsent)
5. Kas vanemaealised võiksid omandada tavaülikoolis koos noortega uut eriala või piisab neile nn „kolmanda nooruse ülikooli“ hobiharidusest? (Tatjana Maiorova, EV Koolituse juhataja)
6. Kes keda tegelikult materiaalselt toetavad, kas noored oma (vana)vanemaid või vastupidi ja kes on nn sandwich`i põlvkond? (Sirlis Sõmer-Kull, EV Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja)
7. Kas lähikümnenditel on oodata teaduslikku läbimurret hüppelise eluea pikenemise suunal? (Kai Saks, Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsiooni juhataja)
8. Kas tulevikus hakkavad meelelahutuses ja modellinduses tooni andma üha vanemad põlvkonnad? (Katrin Karisma-Krumm, Euroopa aasta 2012 hea tahte saadik)
9. Milline saab olema Eesti ühiskond aastal 2020, kui vastavalt prognoosidele moodustab 65+ põlvkond neljandiku elanikkonnast? (Agu Laius, Kodanikuühiskonna sihtkapitali juhataja)
10. Kas pensionäridest valijaid huvitab rohkem 5 eurot pensionilisa või hoopis, millises ühiskonnas hakkavad elama nende lapselapsed? (Siim Kallas, Euroopa Komisjoni asepresident)
Товар распродан!
Поделиться
Формат
Mягкая обложка
Подзаголовок
Raamat vanuselisest tõrjumisest
Издательство
Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi MTÜ
Дата добавления
07.10.2013
Год публикации
2013
Страницы
356
Pазмеры
240x170
Kод продукта
0609909
Штрихкод
9789949939909