Pärast talviseid lahinguid Moskva lähistel teadsid kõik Nõukogude Liidus Andrei Andrejevitš Vlassovit - kindralit, kellel oli oluline osa võidu saavutamises selles kaitselahingus. Viis aastat hiljem mõisteti Vlassov surma, kuna ta oli pärast vangilangemist 12. juulil 1942 asunud Stalini-vastase Vene Vabastusarmee etteotsa.
Vastandina paljudele teistele selgituskatsetele, mis näevad Vlassovi liikumist üksnes läbi sakslaste pilgu, mõistab autor vene vabastusliikumist ja selle tuumikut, Vene Vabastusarmeed täiesti teadlikult nende iseolemises. Seepärast nähakse neid ka Vene ajaloo osana ning käsitletakse vene vastupanu ilminguna nõukogude korra vastu.
Joachim Hoffmanni töö, mis rajaneb enamalt jaolt eeskätt militaarset päritolu saksa dokumentidel nagu ka ROA enda ürikutel, kaasab ka nõukogude trofeeakte ja publikatsioone ning on leidnud tunnustamist kui "ühe Teise maailmasõja tähelepanuväärsema aspekti kõige hõlmavam ja kõige täpsem käsitlus."