Romaan sõjast, õigemini sellest eemalehoidmisest. Elukunstnik Jaagup Jukamees ei lase end sadulast paisata õieti kunagi – ei metsavennana Eestis, ei keemiarelva leidurina Teise maailmasõja aegses Berliinis. Kuid raamatul on vaid näiliselt kelmiromaani iseloom: tegutse ja sulle andestatakse. Siin aga määrab sõda inimeste saatuse. Suured armastused kustuvad ja inimesed kaovad tundmatusse. Kelmiromaani optimistlikkus kaob Eesti ajaloo süngesse ajajärku.