Saksa 20. sajandi väljapaistvaima kirjaniku, Nobeli kirjandusauhinna laureaadi Thomas Manni (1875–1955) romaan on omalaadne kokkuvõte maailmasõdade-eelse ajastu elu- ja mõttesuundumustest.
Romaani tegevuspaigaks on looduslikult kaunis Šveitsi kõrgmäestikus asuv sanatoorium, kuhu äsja ülikooliõpingud lõpetanud noor insener Hamburgist Hans Castorp sõidab kolmeks nädalaks külla oma kopsuhaigele tädipojale. Kõrgmäestikusanatooriumi omapärane, tavaelust nii erinev maailm ja kiindumus kaunisse venelannasse Clawdia Chaucha’sse kütkestavad noormeest sedavõrd, et ta jääb sinna seitsmeks aastaks.