Vello Kade eluloo raamat „Sada lugu minu elust ja spordist“ jutustab sellest, kuidas Tartus sündinud ja kasvanud poiss viib täide oma eluunistused. On tulnud üle elada rasked sõjaaastad nii oma kui ka võõral maal. Isa kaotus jättis sügava jälje kogu järgnevale elule. Omapäitsi igast võimalusest kinni haaranud poisist kasvab tõsine spordimees. Algkooli võimlemisõpetaja Erich Lukini mõjul harrastab poksi. Peale Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonna lõpetamist 1964. aastal saab temast aga elukutseline poksitreener. Vello Kade head organisaatorivõimed viivad ta oma spordiala tippu juba nõukogude ajal. Ta on Eesti koolinoorte peatreener 1965. aastast alates ja 1969. aastast täiskasvanute poksi peatreener. Hobi korras veemoto harrastamine päädis NSV Liidu meistersportlase rinnamärgiga. Ta on kahekordse olümpiavõitja Erika Salumäe esimene juhendaja ja suunaja jalgrattaspordiga tegelemisele. Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel 1991 oli Kade perekond juba siirdunud elama ja tööle Soome. 1997. aastal kutsuti Vello Kade Eesti Poksiliitu juhtima asepresidendi-peasekretärina. Poksijad tõid nüüd hulgaliselt medaleid Euroopa noorte meistrivõitlustelt. Aastatel 2000–2008 oli Vello Kade TÜ kehakultuuriteaduskonna õppejõud. 2018. aastal valiti ta Eesti Poksiveteranide Seltsi presidendiks, kellena ta jätkab praegugi. Poeg Ervin Kade on Soome Poksiliidu peatreener. Poeg Raul Kade tegeleb gaasiga, ehitades Soomes LNG-terminali, 11-aastane pojapoeg Toni Carlos on Soome lootustandev veemotosportlane. Tütar Tuuliki Jürjo on Eesti Kirikumuusika Liidu juhatuse esimees ja oreliõpetaja Viljandis.