Sõjast sõelutud

0 viiest
Hinda
Toode on läbimüüdud!
Jutustuse miljöö ja aeg hõlmab pikki ajavahemikke, ulatudes Eestis elanud baltisakslasest vanaisa ja sakslannast vanaema elu episoodideni enne1900 aastat. Nimetatud isikute järeltulevad põlved omandasid eesti identideedi, tagades oma perekonnas eestluse säilimise ja töös eestluse edendamise. See on minu perekonna viie põlvkonna elulugu, põhiliselt Tartus. Kasutan oma jutustuses 2008 igavikku lahkunud ema Helga Semmeli (neiuna Kangro) mälestusi, sh arvukalt sõjamälestusi tema soovil nendest kirjutada avalikkusele. Need on tema jutustuste põhjal mulle edasi antud mälestused tema lapsepõlvest, karjalapseelust, Tartu suurpommitamisest nõukogude armee poolt, lahingutest Vara mõisas taludes, kus oldi sõjapaos. Peatükid, milles loetletut kirjeldatakse, meenutavad kirjanduslikult reportaaži reaalselt toimunud sündmustest nõukogude armee pealetungil, saksa armee rõngasse jäämist Vara kandis ja samas toimunud reaalsuse julmust, lahinguid ja lahingute traagilisi tagajärgi.
Sõja käigus Sinimägedes eesti eest sõdinud ema vanem vend sattus nn TŚEHHI põrgusse, kuid tal õnnestus noorukina pääseda üle mere ja rajada uus kodu ja alustada tööd, mis tõi kaasa tema suure panuse eestluse arengusse välismaal ühe Eesti maja juhina ja palju muuga seltsielus ja eesti ajalehe väljaandmises. Selle tegevuse eest on vaba Eesti Vabariigi valitsus teda korduvalt kõrgel tasemel autasustanud. Ema Hella represseerimise peatükk on valus ja käsitleb noore neiu väljaheitmist töökohtadest venelaste vastu võidelnud ja välismaale emigreerinud vendade tõttu. Käsitlen jutus rohkete dialoogidega ja kirjeldustega kesksete tegelaste ja nende suhete arengut ja inimestes toimuvaid protsesse valdavalt alates 1934 aastast kuni 2014 aastani ka järgnevate põlvkondade elus meie peres. Jutustusel on kindel süžee ja ülesehitus, mis muudab teose sarnaseks nii ajaloolisele, psühholoogilisele kui ka armastusromaanile. Jutustuse ülesehitus ja vorm võimaldaks teda ehk lavastada ja teatris.
Jutustuses on perekonna kõrval ka palju kõrvaltegelasi. Pingekolded vahelduvad ja lugeja leiab end kiiresti muutuvate sündmuste keerises. Teoses reaalajas eksisteerinud või veel elavate tegelaste on väikeste eranditega muudetud.
Vastavalt peatükkidele jaguneb käsitleb jutustus peresuhteid autori sõjajärgses sakslastest mahajäetud barakkelamus, kirjeldatakse paralleelsel ja võrdlevalt peategelase Agnese ja tema ema argipäeva sõjaeelses ja sõjajärgses Tartus, karjalapseelu, pärast sõja lõppu sündinud Agnese kooliteed Karlovas Tartus, puberteeti, iseseisvumist, sõprussuhet ja Tammsaare kooli aegset kahe noore ja andeka inimese armastussuhet. Need on tulevase ja praeguse ooperilaulja ja Agnese noorusaastad ja üks kaunimatest peatükkidest raamatus. Noore juristina komistab peategelane Agnes veneaegsele korruptsioonile nii mitmeski töökohas. Värvikad on vanurite sotsiaalsest olukorrast, jutustuses põikab Agnes juristina teatrisse, kus arenevad dramaatilised sündmused. Agnes ehk autor lõpetab ülikooli vene okupatsiooni tingimustes. Saabub aeg, mil ta seisab silmitsi faktiga, et ka tema eluajal veerevad südalinna vene tankid. Ja paljud inimesed pakivad kotte. kes kuhu minemas. Aga sõja õudused ei kordu ja ülikooli ajal juristiga abiellunud Agnes vaatab oma stagnaajal sündinud poega, kes lehvitab hõisates taeva poole sinimustvalget lippu. Ja rahvas ei kardagi minna poliitilisele kogunemisele Vanemuise tänavas, kuigi miilitsad on koertega seda piiramas. Ja ilmuvad nuhid üles kirjutama koosolekul osalejate autode numbreid. Agnese järeltuleva põlve, väikese Georgi sirgumine ja seiklused ning sisemine areng inimese ja ühiskonna liikmena on kaasakiskuv ja naerutav. Georg ei ole kogenud stagnaaja hirme, tema põlvkond elab vabaduse ootuse sisemises eelaimuses. Ja Georg valib pärast kõrgkooli ettevõtja raske, aga tulutoova tee. Agnes hooldab ja matab oma viiekümnendates aastates oma elu raskemas faasis vanemad ja abikaasa. Just ema ja Agnese vaheline armastus on jutustust läbiv vastuoluline, kuid jõulisem armastuse telg, mis tõestab armastuse võimalusi ja võimsust inimhinges andes sellele võtmefunktsiooni meid läbivas ja ümbritsevas siin inimeste maal.
Rõõmsama telje toob sisse Georgi väike poeg Taavi, kes ei tea midagi esivanemate tallutud teest ja keerab kapteni juuresolekul ja loal Euroopa Liidus asuva Eesti lapsena reisil olles sinisinisel veel Türgi laeva rooli. Taavi lugu on helgemaid jutustuses, sest ta toob vanaema Agnese tagasi lapsepõlve, andes talle lapse silmad ja südame.
Jutustus "Sõjast sõelutud" on sügavalt eluline, ajalooline, psühholoogiline ja poliitiline lugu. See on meie valdava osa eestlaste lugu. Ja nii astuvad paljud kadunud pojad pärast Eesti vabanemist kodumaa mullale. Samuti nagu Hella vennad Carl ja Heinz. Väike Taavi unistab juba oma printsessast ja kunagi elust välismaal, aga vanaema Agnes silitab vaid ta pead. Taavi kodu on Eestis. Ja Agnes mõistab, et see on õigem tee. Jutustuse viimases peatükis mõtleb 58 aastane Agnes oma esivanematele ja nende ajale ja saatusele. Ja ta mõistab, et ükski inimene ei ole siin maailmas saar omaette, Et me kõik oleme seotud oma maa ja rahvaga, perekonna ja eelnevate põlvkondadega armastuse ja mõistmise tugeva ja vääramatu sideme läbi. Aga ema Hella andis oma tervise sõjale ja Helle saatus ei tohi iial ega kusagil korduda.
Toode on läbimüüdud!