2. augustil 1944. aastal, pärast Saksa väegrupi Mitte täielikku hävingut Valgevenes, pilkas Winston Churchill saadikutekojas Adolf Hitleri Esimeses maailmasõjas saavutatud auastet. „Venelaste edusse on andnud mõningase panuse ka kapral Hitleri strateegia,“ tögas ta. „Isegi sõjandusalastel võhikutel on raske mitte märgata tema tegevuses vigu.“
„Sõjatorm“ analüüsibki teljeriikide sõjalise strateegia arengut. Käsitledes Teise maailmasõja kõiki rindeid, küsib Roberts, kas teljeriigid oleksid teistsuguse väejuhtimise ja strateegiaga võinud ehk isegi võita. Kas neil Saksa kindralitel, kes pärast sõda kõik Hitleri kaela ajasid, oli õigus või tegid nad oma endisest füürerist, kes end enam kaitsta ei saanud, lihtsalt patuoina? Teise maailmasõja ajalugu uurides on Roberts külastanud paljusid lahinguvälju ja olulisi paiku Venemaal, Prantsusmaal, Itaalias, Saksamaal ja Kaug-Idas. Raamat heidab eredat valgust sõjalava peamistele tegelaskujudele ning vaatleb nende otsuseid värske nurga alt.
Andrew Roberts (s 1963) omandas doktorikraadi Cambridge’i ülikoolis ning on Suurbritannia üks silmapaistvamaid ajakirjanikke ja saatejuhte. Ta on avaldanud artikleid ajalehtedes nagu Daily Mail, The Daily Telegraph, Daily Express ja The Sunday Times. „Sõjatorm“ võitis 2010. aastal Briti armee parima sõjaraamatu auhinna.