Charmaine ja Stan elavad autos. Nende kodulinn ja kogu osariik on majanduslikult mandumas, kõikjal valitseb tööpuudus ja vaesus, ähvardab kuritegevus. Noorpaari ainus elatusvahend on Charmaine’i armetu baaripalk pluss jootraha. Lootust ei ole … Ootamatult kuuleb Charmaine sotsiaalsest eksperimendist, mis pakub neile tööd ja kodu – aga selles osalemise suhtes peavad nad otsustama kohe ja tagasiteed enam ei ole. Igatsus oma kodu, oma voodi ja puhaste linade järele viib noored Koosmeelsuse linnakesse.
Projekti idee on lihtne – kõik osalised elavad kuu aega kodus normaalset elu, teevad tööd, puhkavad ja tegelevad kõige tavapärasega. Järgmise kuu veedavad nad aga Positroni vanglas ühiskondlikke töid tehes. Elu tundubki kulgevat rahulikult ja turvaliselt, kuni mängu tulevad keelatud tunded. Konformismi, usaldamatuse, süütunde ja iha survel hakkab täitunud unistus tasapisi tunduma ahistava kookonina, millest puudub väljapääs. Sellest tingituna hakkab paljastuma, mis toimub Positronis tegelikult …
2015. aastal ilmunud romaani „Süda vaikib viimasena” eest sai M. Atwood Suurbritannia The Kitschies’e parima romaani auhinna „Punane kombits”.