Toomas Pauli eesmärk pole lugejat veenda, küll aga valgustada ja selles valgustatuses – isegi kui see valgustatus tähendab meelehärmi tekitavate tõsiasjade esiletoomist – lohutada. Või siis jääda koos lugejaga nõutuks, mis on ju omamoodi solidaarsusakt – jagada nõutust, kõhklusi, kahtlusi. Tekib ju kohe küsimus: „Aga millega ta meid siis õpetab, kui ei loe moraali, ei kutsu üles, ei keela ega käse?” Pauli õpetus on õpetatava, kuulaja käekõrvale võtmine – aga mitte sugugi patroneeriv ja samas mitte ka liiga lähedale lubav, ikka pisut jahedal distantsil olles – ja juhatamine usaldatava juurde, olgu see usaldatav siis õpetatava enda kriitiline kaemus, sest kahelda ei saa endas kui mõtlevas olendis; või anda end kujutletava usaldusisiku, Jumala hoolde.