Pühendan need meenutused kõigile, kes on oodanud ja ehk ootavad praegugi, merd sõitvaid kaasasid, poegi või armastatuid, neile, kes suudavad ja oskavad oodata
Sellest raamatust saab lugeja teada, kuidas üks tavaline Tallinna poiss tahtis saada meremeheks ja vaatamata sõjaajale, okupatsioonidele ja paljudele muudele takistustele oma unistuse teoks tegi.
Aga selles raamatus tuleb juttu peamiselt merest, laevadest, tormidest, jääst ja udust ning rasketest meresõidutingimustest Kaug-Ida mõõtmatutel veteavarustel möödunud sajandi viiekümnendatel aastatel.
Tuginedes oma mälestustele, soovib autor lugeja ette tuua lugusid ka eesti meremeestest, kes oma tahte vastaselt saadeti kodust kaugele, sõna otseses mõttes maailma otsa, kus neil tuli seilata tingimustes, mis olid nii erinevad ja karmimad seni kogetutest.
Kuid vaatamata sellele, et meresõit, nii nagu kogu elugi, on nondest aegadest möödunud poole sajandi vältel tundmatuseni muutunud, võiksid need meenutusteread ometi pakkuda huvi ka tänapäeva lugejale.