Apollo tunnustas 24. jaanuaril Solarise Apollos pidulikul üritusel 2012. aasta parimaid eesti autorite raamatuid, mis selgitati välja lugejate ja Eesti Kirjastuste Liidu abiga.

Ilukirjandusteoste kategoorias läks võit Tõnu Õnnepalu romaanile „Mandala“.
Sama kategooria teise koha vääriliseks pidasid lugejad Andrus Kivirähki lühijuttudest koosnevat kogumikku „Lood“, kolmandale kohale tuli Olev Remsu „Supilinna poisid“.

 

Eesti autorite luuleraamatutest valisid lugejad oma lemmikuks juba teist järjestikust aastat Doris Kareva teose, sel korral „Olematuse aiad“, millele järgnevad Marie Underi „Kevad“ ning Jaan Pehki „100% Jaan Pehk“.

 

Elulooraamatute hulgas sai võidu Hedvig Hansoni poolt kirja pandud tema vanaema elulugu „Jutustamata lugu. Vanemuise näitleja Ellen Kaarma (1928-1973)“. Teisele kohale hääletati Sulev Nõmmiku „Minu elu tsunftis“ ning kolmandale Eesti Vabariigi presidendi elulugu „Toomas Hendrik Ilves. Kikilipsu taga. Presidendi elu lugu“ (Anneli Aasmäe, Kärt Blumberg, Kai kalamees, Krister Kivi, Kirsti Vainküla).

Möödunud aasta parimaks lasteraamatuks valisid Apollo lugejad Olivia Saare „Eesti unejuttude ja –salmide kuldraamatu“. Teise koha vääriliselt kogus lasteraamatute kategoorias hääli Kristiina Kassi „Õpetaja Kusti kummitab“. Kolmandale kohale tuli Jaanus ja Janika Leoste koostatud „Jänku Jussi täheraamat“.

Aimeraamatutest osutus populaarseimaks Peeter Ernitsa „101 Eesti looma“, millele järgnesid Andres Eilarti ja Aavo Koka „Pintsliga tõmmatud linnad“ ning Kalle Muuli „Isamaa tagatuba. Mart Laari valitsus 1992-1994“.

Käsiraamatute kategoorias saavutas võidu Joosep Metslangi „Vana maamaja. Käsiraamat“.
Sarnaselt mullusele kogus rohkelt hääli ka kondiiter Nadežda Kaarma, tänavu raamatuga „Nadja koogid 2“, kelle raamat tuli hääletuse tulemusena teisele kohale. Kolmanda koha saavutas Lia Virkuse kokaraamat „Pereköögi kokaraamat 2“.

Apollo valis oma 2012. aasta lemmikraamatuks Iris Metsmägi, Meeli Sedriku ning Sven-Erik Soosaare „Eesti etümoloogiasõnaraamatu“.

Apollo korraldas koos oma lugejatega aasta parimate eesti autorite raamatute valimist juba seitsmendat korda ning sellest on saanud kaunis traditsioon, millega saame eduka aasta eest tänada nii autoreid kui kirjastusi ning tuua esile eesti autorite raamatuid, mis meie lugejatele enim korda läksid.

Apollo tänab kõiki lugejaid, kes hääletuses osavõtjaid ning soovime parimatele raamatutele edu ka sel aastal. 

Tõnu Õnnepalu pöördumine lugeja poole:

"Kirjandust võib ette kujutada ilma kirjanikuta, kirjandust võib ette kujutada isegi ilma raamatuta (ka e-raamatuta), aga kirjandus on võimatu ilma lugejata. Toatäis raamatuid ilma inimeseta, kes neid loeks, kes neist mõtleks, kes nad endas elvaks teeks – see on lihtsalt toatäis paberit . Raamatud on lõpuks olemas vaid abivahendina, et sõna ja lugu inimeselt inimesele kanduksid. Kirjutamine pole muud kui rääkmine, aga isemoodi rääkimine, rääkimine iseendaga ja iseendast. Aga see ise pole ka tavaline ise. See võib olla ükskõik kes. Ja lugemine omakorda on muidugi kuulamine, aga isemoodi kuulamine. See on iseenda kuulamine. Iseenda, kes samal ajal on keegi teine.
Miks me loeme romaane? Kas saab neist midagi teada? Saab, aga mitte selles pole vist asi. Asi on pigem vist selles, et asja polegi. Romaani lugemine on tarbetu tegevus. Ja just seda meil ongi teinekord vaja. Kohe hädasti. Tehes tarvilikku ja elades oma elu on meil kalduvus sellesse tarvilikkusesse ja oma elusse kinni jääda. Ikka ja jälle me mõtleme nad kitsamaks kui nad on. Kitsamaks ja kitsamaks, kuni hakkab juba päris kitsas. Pooma hakkab. Mis aitaks? Paljugi, mis võib aidata. Õue jalutama minek, mere ääres istumine. Raamat. Kirjanduse võluvõim. Vaevalt ta meid teiseks teeb, aga teeb jälle suuremaks, õigesse suurusesse tagasi, pisikesest välja, lahti. Ei tee teiseks, aga annab võimaluse teiseks. Imelugu on alati see, kui loed raamatut ja lähed sinna ära. Et see ikka toimib, mis siis, et oled neid juba lugenud ka. Siis tuled tagasi, aga mitte päris samana, mitte päris samasse kohta. See on see kirjanduse ime, lugemise ime.
Oma raamatuid ma niimoodi lugeda ei saa. Ja pole vajagi. Nende kirjutamine oli juba niigi küllalt suur rõõm. Sestpeale, kui nad on valmis ja ilmunud, on nad lugeja omad. Õnn on, kui on. Kui ikka loetakse, sest seni nad elavad, seni see asi elab, miski, mis pole ei mina ega teine, vaid miski meievaheline, inimlik. Aitäh."



Pilte toimunud üritusest saad vaadata SIIT.