Kallid sõbrad, täna saan öelda: televisioon – minu suur armastus – on otsustanud, et viimane sõna jääb alati temale. Üksnes telesaade KAHVEL, mida vedasin koos Kiur Aarmaga, lõppes suurejoonelise ilutulestiku, muusikalise lõppakordi ja tänusõnadega. Kõik muud saated on lõppenud teadmatusega ja just teadmatusest saabki teleinimesel ühel hetkel villand.

Mu kallis sõber Tarmo ütles, et Eestis pole vahet, oled sa pornonäitleja või riigikogulane, häbi on sama. Tallinna TV oli nagu pornoajakiri, mida paljud vaatasid, kuid mille vaatamist seltskonnas ei peetud heaks tooniks.

Poolteist hooaega kestnud saadet „Hannes Võrno 33 minutit“ jääb meenutama kokkuvõte kohtumistest põnevate saatekülalistega. Need jutuajamised olid mulle väga olulised ja õpetlikud. Raamat „Hannes Võrno. 33 kohtumist“ koosneb materjalist, mis arhiividest päästa õnnestus.

Ootan sind raamatuesitlusele 4. detsembril kell 18 Solarise Apollosse!

Olen alati olnud seisukohal, et väga hea saatejuht ei ole mitte see, kellega vaataja ära on harjunud, vaid see, kes võtab su oma saate lõpuminutiteni endale. Olen väga tänulik kõikidele hingedele, kes minu saatega mistahes moel seotud olid. Aitäh vaatajale, kellele ma siiralt ja südamest ütlesin iga saate lõpus – ma armastan teid, aitäh selle aja eest, mille oma elust andsite.

Kohtumiseni esitlusel!