Raamatutel on suur vägi. Sõna jõud on piiritu, sest see suudab nii puudutada kui ka kahjustada. Elon Muskilt küsiti kord, kuidas ta oskab rakette disainida, elektriautosid toota ning mitmeid muid projekte ellu viia. Ärimees vastas, et tema edu saladus peitub raamatute lugemises. Kas oled aga kunagi mõelnud, mida loevad meie enda Eesti armastatud kultuuri- ja kirjandusinimesed? Mis teosed on neil parasjagu öökapil või mis raamatud on neid enim mõjutanud, raputanud, köitnud, innustanud või isegi ehk inimesena kujundanud?

Alates augustist toob Apollo igakuiselt meie raamatusõpradeni erinevate inspireerivate persoonide lugemissoovitusi ning mõtisklusi lugemisest. Esimesena jagas meiega oma soovitusi ning kirjeldust, milline lugeja ta ise on andekas näitleja ja kirjanik Katariina Libe. Katariina esimene romaan "Ohverduste sügis", pälvis Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel Margus Karu eripreemia. Kirjaniku teine romaan „Ebapunktid“ ilmus 2022. aasta kevadel.

Olen pigem aeglane lugeja, sest mulle meeldib lugeda rahulikult ja mõnuga, kirja pandud sõnu üksteise järel nautides. Seetõttu meeldivad mulle kirjanikud, kelle puhul hindangi kõige enam nende kirjutamisstiili – Margaret Atwood, Elena Ferrante, Nancy Huston, John Banville jne. Kui ma leian mõne väga hea raamatu, siis sattun hasarti ja püüan riburadapidi läbi lugeda kõik selle autori teosed, mis vähegi kätte saan. Õnneks tänapäeval saab kätte pea kõike – kas audioraamatu kujul või paberraamatuna välismaalt tellides. Kummalisel kombel olen viimasel ajal sattunud lugema pea ainult naiskirjanikke.

Esimesena tuleb soovitusena meelde hiljuti loetud Kai Aareleiu "Vaikne ookean", mis on kindlasti üks möödunud aastate parimaid eesti romaane. Mitut põlvkonda läbiv lugu, mis ajas edasi-tagasi hüppab, viimata seejuures kordagi lugejat segadusse, tegeleb küsimustega: millised käitumismustrid päranduvad edasi? Mida toob endaga kaasa rääkimine või rääkimata jätmine? Haarav ja kerge lugemine. Raamat, mida on raske käest panna.

Kergemaks suviseks lugemiseks soovitan noort iiri menukirjanikku Sally Rooneyt, kelle kahest esimesest romaanist on vändatud ka suurepärased BBC ja Hulu seriaalid. Minu jaoks on tema kõige puudutavam teos „Normaalsed inimesed“, mis jutustab väga lihtsalt ja sirgjooneliselt ühe esimese armastuse loo. Kaks peategelast – Marianne ja Connell – on aga nii võluvalt ja mitmetahuliselt lahti kirjutatud, et on raske mitte loost kaasa viidud saada. Ja emotsionaalsemale lugejale on ka mõned pisarad garanteeritud!

Viimaseks soovitaksin üht Margaret Atwoodi teost. Atwood, kes on viimasel ajal väga palju tähelepanu saanud tänu „Teenijanna loole“, millest samuti on vändatud seriaal, ja selle järjele „Testamendid“, on aga lisaks nimetatud teostele kirjutanud muudki nauditavat, näiteks hiljuti eesti keeles uuesti välja antud romaan “Kassisilm” – ilus lugu keskealise kunstniku minevikuga rahu tegemisest.