Septembris toob Apollo raamatusõpradeni oma lugemissoovitused näitleja ning joogaõpetaja Marilyn Jurman.

2021 aasta sügisel ilmus Marilyni noortele suunatud esikromaan „Mul hakkasid päevad“, mis kutsub üles ausalt kõnelema teemadel nagu seksuaalne ärakasutamine, esimene armastus, narkootikumid, kiusamine, depressioon, söömishäired, suhted vanematega, lein ja muud.

Kuna Marilyn on suur enesearengu ning psühholoogiahuviline, siis tutvustab ta kirjandust, mis on teda ühel või teisel moel läbi aja inspireerinud ja motiveerinud. Lisaks jagab Marilyn, milliseid raamatuid loeb ta oma pisitütrele õhtujutuks ning mõtisklusi sellest, millist rolli raamatud tema elus omavad.

Üldiselt armastan endale koju raamatuid osta. Nii nagu paljud ehk ostavad riideid või mingeid tehnika vidinaid, on raamatud mõnes mõttes minu stressimaandajad. Loen küll ka elektroonilisi raamatuid ja kasutan raamatukogude võimalusi, kuid tihti avastan ennast taas suure hulga raamatutega koju tulemas, millest ilmselgelt ei ole mul pooledki läbi loetud. Toon siinkohal välja 5 raamatut, mida olen lugenud viimase aasta jooksul korduvalt. Enamasti kingin need raamatud, mis saan läbi loetud, kellelegi, kellele võiks see raamat meeldida, edasi (sellepärast ongi vahel Sinu sünnipäeva kingil minu näpujäljed), kuid nii mõnigi raamat jääb mulle riiulisse ootama järgmist lugemise korda. Minu 5 raamatusoovituse seas on väga ilusate illustratsioonidega lasteraamat “Harry Potter” (3 esimest osa), mida saad ise veel ja veel lugeda ning laps saab teismelisena taas selle kätte võtta. Lisaks soovitan sulle kahte psühholoogia temaalist ja kahte teadveloleku praktikate raamatud, mida kasutan korduvalt, kui valmistan ette joogakoolitusi ja psühholoogia loenguid.

Jim Kay on illustreerinud kolm esimest “Harry Potter” raamatut (Harry Potter ja tarkade kivi, Harry Potter ja saladuste kamber ning Harry Potter ja Azkabani vang), mida loen hetkel oma tütrele õhtujutuks. Valik oli muidugi üllatav, kuna tütar on alles viiene ja selle valiku tegi ta ise eelkõige piltide tõttu. Kuid kuna ma ise ei ole kunagi J. K. Rowlingu raamatuid lugenud, siis sai sellest meile ühine õhtune ajaveetmine, mis on meile mõlemale põnev. Jätkates muinasjuttude rajal, siis soovitan täiskasvanutele (ja mitte ainult naistele) Clarissa Pinkola Estes’i “Naised kes jooksevad huntidega.”** Estes on psühhoanalüütik, kes analüüsib oma raamatus tuttavaid müüte ja muinasjutte vaatenurgast, mida need lood õpetavad inimestele (naistele) nende olemuse kohta. Väga põnev lugemine nii neile, kes on psühholoogiaga kokku puutunud, kui ka neile, kes on lapsepõlves palju muinasjutte lugenud ja saavad neid nüüd analüüsida täiskasvanu elukogemusega.

Minnes täiesti psühholoogia radadele, siis imeline leid ja kerge lugeda kõigile (ei ole täis keerulisi termineid) on Johann Hari “Katkenud sidemed”. Lugesin selle ise küll läbi ingliskeelsena, kuid minu suureks rõõmuks avastasin, et see on saanud eestikeelse tõlke ja saan seda nüüd soovitada ka neile, kellele inglise keeles lugemine on pigem võõras. Hari on ajakirjanik ja seda on tunda tema kirjutamise stiilis. Kogu raamat on põhimõtteliselt intervjuud erinevate ekspertide ning inimestega, kes on kogenud traagilisi sündmuseid, mis neid on mõjutanud. Läbi enda depressiooni kogemuse otsib ta vastuseid, miks ei ole depressiooni ravimid teda piisavalt aidanud ja jõuab üheksa põhjuseni, üheksa katkenud sidemeni, mis hoiavad depressiooni alal. Raamatu teevad eriliseks just need intervjuud spetsialistidega, mida Hari on teinud maailmatasemel ajakirjanikule omase vilumusega. Kusjuures intervjuud on saadaval vabalt kuulamiseks internetis tema koduleheküljel.

Viimased kaks soovitust on lühikesed lugemised. Saad need ühe hooga loetud kas lennureisil või hoopis õhtuses vannis: Hector Garcia ja Francesc Miralles “Ikigai” ja Don Miguel Ruiz “Neli Kokkulepet”. Mõlemad on saadaval nii eesti kui ka inglise keeles. Ma liigitaks need raamatud teadveloleku praktikate alla - kuigi “Ikigai” on taas tehtud väga hea uuringu najal, kus intervjueeritakse maailma kõige vanemaid inimesi ning analüüsitakse nende intervjuude ja Jaapani filosoofia najal pika elu saladust. Jaapani kontseptsioon “Ikigai” pakub selleks saladuseks nelja aspekti: leia see üks asi: 1) mida sa armastad, 2) milles sa hea oled, 3) mida maailmale on vaja ja 4) mis sulle leiva lauale toob.

Ruiz on spirituaalne õpetaja, kelle raamat “Neli kokkulepet” toob samuti välja neli aspekti, mis võiks juhatada inimese pika ja õnneliku eluni: 1) vali oma sõnu hoolikalt (st. väldi hinnagute andmist); 2) ära võta midagi isiklikult; 3) ära eelda; 4) anna endast parim. Just see viimane kokkulepe on miski, mis mind selle raamatu juures enim võlus, kuna Ruiz läheb süviti ideega, kuidas kõik annavad endast alati parima - ka siis, kui see parim ei ole parim kellegi teise (või inimese enda jaoks). See toob minu jaoks sisse ühe tähtsa psühholoogia kontsepstiooni, et meil kõigil on just need vahendid ja toimetuleku oskused, mis meil on elu jooksul õpitud ja omandatud, et saada hakkama. Kui midagi ei õnnestu, siis see tähendab enamasti, et me ei teadnud ega osanud antud hetkel paremini. See aga annab imelise võimaluse vaadata maailma nurga alt, kus piisavate toimetuleku oskuste õppimisel on peaagu kõik kõigile võimalik.