JIDDU KRISHNAMURTI (1895–1986), India filosoof ja luuletaja. Oli päritolult Tamil Nadu braahman, õppis Inglismaal, sai 1909 lähedaseks teosoofia pooldajatega (A. Besant, C. W. Leadbeater), nood pidasid teda Buddha Maitreeja ja Jeesus Kristuse taaskehastuseks.
1929 katkestas sidemed teosoofiaga, esines Lääne-Euroopas ja USA-s loengutega, milles eitas maailmavaatelisi süstematiseeritud teooriaid ja autoriteete. Vastandas kultuuritraditsioonist tingitud pettekujutlustel põhinevale teadmisele intuitsiooni varal saavutatava vaimse vabaduse.
Krishnamurti tähtteos «Vabanemine teadaolevast» on erakordselt terav, selge ning kivinenud mõistust põhjani raputav tekst, mis tõukab meid inimlikust agooniast ja agressiivsusest täielikule psühholoogilisele uuenemisele.
„Kas pole te imestanud vahel, käies üksi räpasel tänaval, istudes bussis, puhates mere ääres või jalutades metsas, mis on täis linde, puid, ojasid ja metsloomi – kas pole teil tulnud pähe küsida, miks on nii, et inimesel, kes on maa peal elanud mitu miljonit aastat, pole seda erakordset närbumatut lille? - - - Ma ei tea, kas te olete kunagi tõsiselt näkku vaadanud küsimusele, miks teie süda on tühi.“