Carolina Pihelga kuues luulekogu „Valgus kivi sees“ sisaldab proosaluuletusi, mis tegelevad lapsepõlve, mälestuste ja isikliku ajalooga. See on poeetiline uurimus paikadest, mis on meid kujundanud; mälestustest, mis on omad või omaks võetud. Ning alati jääb alles küsimus: mis oli päris ja mis mitte? Kodutänavate kummituslik vaikus, männivaikus, pisikeste loomade ja lootuste tillukesed elud, mis kaovad ja sünnivad siis uuesti, nii me uskusime. Mida uskuda praegu? Seda, et aeg jääb alati tummaks ja et lapsepõlves maetud väikeste lindude haudasid ei leia enam keegi üles, ka mitte hauakaevajad ise.