Teise Maailmasõja eelse Narva terviklikku ja originaalset barokkstiilis linnaansamblit mäletavad kahjuks vaid vähesed. Toomas Karjahärmi poolt Sven Karjahärmi postkaardikogu põhjal albumisse valitud fotod Narvast tsaariajal ja esimesel iseseisvusajal annavad meile võimaluse osa saada selle imekauni linna ehitistest, inimestest ja loodusest.
Kesksel kohal on Narva unikaalne vanalinn, mis ehitati välja Rootsi ajal 17. sajandi teisel poolel. Sel Narva kuldajal rajati südalinna kivist hoonestik: madalmaade klassitsismi stiilis kodanikumajad ja ühiskondlikud hooned, mis moodustasid tervikliku ja omanäolise linnaansambli. Ehistusmeistrid ja kiviraidurid olid nii Eestist kui Lääne-Euroopast. Väljapaistva Rootsi fortifikatsiooniarhitekti Erik Dahlbergi plaani järgi rajati linna uus kaitsesüsteem seitsme võimsa bastioniga.
Vene ajal sai Narvast 19. sajandil Eesti suurim tööstuskeskus. 1857. aastal asutatud Kreenholmi Manufaktuur oli maailma suurimaid tekstiilitööstuse ettevõtteid, kus 1913. aastal töötas üle 10 000 töölise. Moodsa ettevõtte imposantsed hooned pakuvad suurepäraseid tööstusarhitektuuri näiteid ajast, mil ehitusmaterjalina hakati juba kasutama raudbetooni.
20. sajandi esimesel poolel sai linn rängalt kannatada. 1919. aasta aprillis hävis Punaarmee suurtükitules kogu Joaoru linnaosa. Teises maailmasõjas vältas sõjategevuses Narva all ligi pool aastat. Selle tulemusena hävis linn oma unikaalsete ehitistega peaaegu täielikult. Pärast sõda vanalinna ei taastatud, varemed õhiti ning ehitati uus linn nõukogulike tüüpmajade ja suurtööstusettevõtetega. Lääne tsivilisatsiooni pärl Ida ja Lääne piiril lakkas olemast.. Üksikute sõjas alles jäänud objektide (kindlus, raekoda) restaureerimine algas 1950. aastate teisel poolel ja kestab tänapäevani.
Koloreeritud ja must-valgetel piltpostkaartidel on kujutatud Narvat nii nagu see nägi välja 19. sajandi lõpul ja 20. sajandil esimesel poolel enne Teise maailmasõja hävitustööd. Fotode autorite hulgas on varasema aja piltnikud G. Christin ja V. Mihhailovski, hilisema