Miski polnud enam nii, nagu esmapilgul näis. Kõik klappis mehe poolt räägituga, kuid mitte millegi muuga, mida Marta Eavans tavaliseks eluks pidas. Tuli tunnistada osavust, millega loos tõde ja vale põimusid.
Sel ebareaalsel ööl ilmus mees olematusest, korraldas naise elu järgnevaks paariks kuuks ning kadus siis taas olematusesse. Marta Eavans teadis, et see oli juhtunud, et see oli uskumatu ja et ta ei saa sellest kellelegi rääkida.
Seitse surnukeha oli palju ka Föderatsioonile, aga Willie Douglas ei sallinud, kui kasutati ülemäärast jõudu. Alles hiljem taipas Willie Douglas, et Marta Eavansil on arusaamatu võime sattuda järjekindlalt sinna, kuhu ei tohiks mingil juhul sattuda ja sellele lisandus oskus muuta see alati tema mureks.