„Vene revolutsioon” toob meie ette 20. sajandi alguse Venemaal toimunud revolutsioonid pisut harjumatu nurga all. See on pilk väljapoolt, eemalseisja vaatepunktist ja sellisena mõjub eesti lugejale vägagi värskendavalt. Vene revolutsioonile eelnenud aastakümneil ja ka revolutsiooni ajal vaidlesid erinevad Vene vasakpoolsete rühmitused ennastunustavalt, millisel kujul see murranguline sündmus lõpuks peaks toimuma ja kuidas just peaksid sotsiaalfilosoofilised teooriad seostuma konkreetse valitud taktikaga. Autori uurib selle kummalise dialoogi käiku tsaarivõimu kukutamisele eelnenud aastaist, esimestest vene sotsialistidest kuni bolševike võimu kindlustumiseni välja. Ta toob välja, kuidas arusaamad poliitilisest filosoofiast kohandati praktiliste eesmärkidega ja vajadusega võita enda poole avalik arvamus. Samuti esitab ta küsimused nagu „kas vene revolutsioon oli vältimatu?”, „miks ei suutnud liberaalid kindlustada oma algset võitu?” ning „kuidas õnnestus Leninil ja tema vähestel pühendunud bolševikest kaaslastel tippu jõuda?”. Tegemist on uudse, põneva ja selge sissejuhatusega selle keerulise, kuid ülimalt tähtsa perioodi ajalukku.

Raamatuga „Vene revolutsioon” alustab Kirjastus Pegasus uut ajalooraamatute sarja „Historica”.