Teismeline poiss Jasper (14) armub endast vanemasse naisesse (40), keda kohtab öösel linnas hulkudes. Naine kutsub poisi endaga kaasa pooleli olevasse jääst villasse, kus ta elab. Naisel on vähk, poiss ei tea seda. Naine usub, et vähirakkude vohamist on võimalik keha jahutades peatada. Armunud Jasper tahab jääda naise juurde jääst villa ehitusele. Naine teab, et tema ja Jasperi suhe on poisile hukatuslik. Ta üritab tundeid nii endas kui poisis vahelduva eduga maha suruda, kuid Jasperi kohalolu muutub naise jaoks inimliku läheduse mõttes järjest tähtsamaks. Naise kehatemperatuur muudkui langeb; ta peaks olema juba surnuks külmunud, kuid väidab arstide hämminguks, et tunneb ennast järjest paremini. Poisi esialgne armumine ja iha naise vastu kasvab sügavaks ja allumatuks tundeks. Armukadeduse ajel uputab Jasper Gunnari, jäävilla ehitusmeistri. Naine näeb, et Jasper ei ole enam laps ning et tal ei ole tagasiteed normaalsete leigete inimeste maailma. Poisi siiras kiindumus sütitab naise viimase elulootuse. Ja poisi suure armastuse. Elu esimese ja viimase.