Alati on olnud tüdrukuid, kellele meeldivad luuletused. Paljud tüdrukud püüavad ka ise luuletada. Mõne aja pärast läheb luuletuhin üle ja siis õpitakse selgeks mõni kindlam amet, sest ega luuletamine kuigi palju raha sisse ei too. Enam kui 130 aasta eest sündis üks tüdruk, kellel luuletamise himu üle ei läinudki. Kasvas hoopis kangemaks ja peatselt taibati, et nii andekat luuletajat pole Eestimaal varem olnud. Tema luuletaja-kuulsus kasvas kiiresti Eesti piiridestki üle. Sarja Meie Elu seitsmes raamat jutustabki, kuidas see kord oli. Raamat on sobilik lugejale, kelle vanus jääb kuue ja 100 eluaasta vahele.