Kirjanduse uurimine ja tõlgendamine ei saa läbi ilma poeetikata, sest poeetika annab nime nähtustele, mida me kirjandustekstides intuitiivselt tajume, ning aitab neid omavahel seostada. Samas on ka normatiivsete pretensioonideta, teaduslikule või didaktilisele kirjelduslikkusele pretendeerival poeetikal võime kujundada kirjanduspraktikat. Eriti Visnapuu riimi- ja vältealased seisukohad võiksid innustada ka uue luule juurdeloojaid.