On aasta 1975. Camille on äsja ema kaotanud. Kaastundeavalduste seas on kummaline kiri, mil pole saatja aadressi. Alguses arvab Camille, et tegemist on eksitusega, aga kirjad muudkui saabuvad ja toovad päevavalgele aastatel 1938 – 1943 aset leidnud traagilise armastusloo, mille keskmes on oma tahtest sõltumatult tema, Camille. Kirjade saatja on üks selles armunelinurgas osalenutest, keegi Louis. Realistlikult ajastutruul taustal on autor suutnud luua haarava, mitmetasandilise ja sügavalt mõtlemapaneva loo emaarmastusest, vihkamisest, reetmisest, hullumeelsusega piirnevast kirest ja meeleheitest. Kumb naine on rohkem ema: kas see, kes lapsest loobub, või see, kes hävitades ja pettes lapse endale saab? Kui kaugele on naine võimeline minema, et kaitsta oma armastust ja tulevikku? Hélène Grémillon sündis 8. veebruaril 1977 Poitiers’s. Ta sai magistrikraadi kirjanduses, seejärel ka ajaloos. 2010. aastal ilmus ta esikromaan „Usaldusalune“ (Le Confident), mis on saanud mitmeid kirjandusauhindu ja on praeguseks tõlgitud ligi kolmekümnesse keelde.